teisipäev, 16. oktoober 2012

siis kui sind üle lastakse...






 Ma võiks siia pika, pika jutu kirja panna pealkirjale vastaval teemal, aga ma jätan vahele. Kes teab, see teab.
 Täna tuli mul järsku päeval selline huvitav tuju. "Kleebi-jama-näkku-ja-võõpa-huuled-punaseks" tuju. Selle tuju tulemust on võimalik ka piltidel näha. Kas mul oli igav? Absoluutselt. Kas ma leiutasin midagi, et seda igavust peletada? Absoluutselt. Kas ma hakkasin mõttes laulma HU? lugu "Absoluutselt"? Absoluutselt. And don't mind my super sexual-looking gallery.
 Õhtupooliku olen veetnud tehes blogipostitust ja olnud agar psühholoog ühes facebooki kommuunis, mis on pühendatud inimestele, keda kiusatakse. Mis mind selle kommuuni juures nii närvi ajab on see, et on kamp lapsi, kes lihtsalt uluvad seal kui sitt elu neil on ja that's all. Vabandan väga, aga halamine mõnes facebooki kommuunis ei tee imeväel midagi paremaks. So get your shit together and do something about it (ja ma ei mõtle enesetappu)!
 Homme olen vist teel linna poole ballikleiti otsima. See tõotab huvitav tulla. Jumal tänantud, et ma kingi ei pea otsima minema. Ma ilmselt nutaksin lõpuks.
 Thank you, come again.

4 kommentaari: