Mu jalad on olnud täna nii kuramuse valusad, et hommikul ukerdasin 5 või 10 minutit voodist välja. Kohutav valu. Igatahes, kui ma olin kuidagi voodist välja veerenud tegin järgmise avastuse - mu silmad on paistes. Kuna mu häda ja kannatus ei piirdunud ainult sellega, siis jäin ma koju. Kodus oli hea. Liikumine oli kohutavalt valus, aga sain hakkama. Absoluutselt ei kujuta ette kuidas ma homme cooperit jooksen. :D See peaks jube olema. + veel ujumistunni järgi tegemine. Tore, lihtsalt super. Õhtul ligunesin tund aega vannis. See oli vägavägavägaväga mõnus ja ma natuke lootsin, et see teeb mu jalalihastega ka mingit imetrikki ja homme need ei valuta, aga praeguse seisuga ma erinevust ei märka. Sama kohutav kui ennem. Homme teeme töpas süüa. Šokolaadi saiad peaks valmima kui midagi valesti ei lähe. Väga nomnom. Loodaks nüüd, et ma hommikul asju maha ei unusta ja et mulle mahub kogu kraam kotti ära. Tjah. Mõned pildid pühapäevast mõtlesin ka siia toppida. Pidin mainima ühte jobukat ka veel niiet... Palun väga. Ja mu tuju muutus momentaalselt kui kuulsin päeval ühelt semult midagi. Nüüd ma lihtsalt muretsen kohutavalt ja loodan kõige paremat.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar