khihi

Nii haigelt ilus ilm oli täna. Päeval läksin emaga aiamaale ja samal ajal kui ta peenarde vahel toimetas lebotasin ma päikse käes. Jube mõnus oli lihtsalt värskes õhus pikutada, kuulata mõnusat muusikat ja oma ajud ülemõtlemisega läbi kärsatada. Mul on nagu mingi haigus see mõtlemine. Kui ma alustan mingi asja analüüsimist, siis ei taha see analüüsimine enam lõppedagi. Terve eelmine suvi käis mu peas selline analüüsimine, täiesti mõttetu asjade ülemõtlemine. Jube asi, tegelt ka. Ja kusjuures tänane ülemõtlemise teema oli sama nii, et ma mõtlen veel topelt asjadest üle. Jobu.

Mingi aja eest oli mul jälle haigelt paha olla. Pea valutas hullult, süda oli paha, pildi viskas peaaegu et eest jne. Nojah, nüüd on õnneks palju parem. ÕNNEKS! Nii jamast tundest on juba tõesti niinii kõrini. Ema arvas, et põhjus on vererõhus või midagi sellist. Nohjah. Selge.

Thank you, come again.