reede, 29. aprill 2011

ma. vingun. palju.

Koolist mäletan palju tantsuproove. Tants on seega seekord olemas ja pole lihtsalt mingi tühja karglemine. Jee. Koolist mäletan veel muusikatundi ja meeletut viha, mille ma sealt tunnist kaasa sain. Kõigepealt tehti õpiku sõnavara peale töö, mida ekoolis tegelikult märgitud polnudki, selles töös kirjutasin ma ühe sõna teistmoodi, mis õpikus oli ja mul võeti selle arvelt terve punkt alla ja tänu sellele sain omakorda nelja. Eriti haige oli veel see, et pmts sama vea teinud klassiõelt võeti alla ainult pool punkti. -.-' Kui hakkasime häält soojaks laulma(?) käskis õpetaja mul suulage tõsta ja keelejuurikas lõdvaks lasta. MISASJA?! Mängigu ise oma juurikatega ja kergitagu suulage... Kogu mu ürituse eest sain kolme. Eriti naljakas on see, et koorilapsed, kellel läheb täpselt samuti untsu, saavad ikkagi viied. Isn't it nice?
Ma sain teada millal mul eksam on! 31 mai. JE! Umm, jeh. Natukene on veel aega õppida seega.
Peale kooli pidin hakkama Valkla poole kõmpima. JEEEE. See oli vinge. Mõistlikum oleks veel olnud see, kui ma oleks otse koolist sinna läinud, aga oh eiiiii ma jalutasin veel Kuusallu ja siis läksin mööda kooliteed pidi veel tagasi ja alles sealt sain hakata Valkla poole minema. Kiiu teel veel mõtlesin, et sinna pole enam pmts midagi jäänud ja krt siis nägin enda ees vahtimas veel meeletult pikka teed. See moment oleks tahtnud pikali visata ja sinna jäädagi. Ahjah, kurega oleks ka vahepeal kokku põrganud. No mis ajast need linnud nii madalal lendavad... Igatahes, kui ma oleks 2 sammu veel edasi läinud, oleks ta mulle otsa lennanud. -.-' Positiivne oli igatahes see, et ma jõudsin lõpuks kohale. Sünnipäeva esimeseks tegevuseks oleksin mina välja pakkunud tudule mineku. Päris ausalt. A õnneks tulid vahepeal mu rattursemud ja võtsid mu koti ära, muidu komberdaks ma arvatavasti ikka seal teel... Nojah. Kui ma kohale jõudsingi, siis taheti kohe jälle jalutama minna. SUPER. Ma ei kujuta ette mis võssa me läksime, aga mina lõpetasin kuskil puu otsas Spiderman'i mängides. AWESOME! Sinna puu külge jäin ma ilusti kinni ka nii, et alla saamisega oli tükk tegu. Lühidalt: oravaks ma sündinud pole. Peale sellist actionit veel kõndimist ja peale seda veel kõndimist ja mõne aja pärast läksingi koju ära. Bussiga seekord. ÕNNEKS!
Praeguse seisuga valutavad mu jalad, ma ise vahin imestusega seda videot, mis tehti siis kui ma mingit 'takistusrada' ületasin jaaaa ma katsun kuidagi ärkvel püsida ka veel. Homme pidin emmele tööle appi minema, aga mingi vingumine seal oli nii, et ma siis ikkagi vist ei lähe. Pühapäeval on mai laat. Kolan seal ka natuke ringi ja eee... nii ongi.
Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar